Dalat

Terviseid!

Hakkame meenutama:

Saigoni saabusin ohtul kella 18.00 paiku, kuna mul polnud orna aimugi kus ma asun, siis otsustasin moto (juht mootorattaga) votta, algselt tahtis minu kaest 4dollarit ja seletas, et kulalaismajate piirkond on kaugel kaugel 20minutit, kuid lopuks sain uhe 1 dollari peale ja asusimegi teele. Soidutas siis mind umber nurga uhte hoovi, kust leidsin 6dollari eest endale toa , mis oli eramajas. Ohtul vaatasin natuke umbruskonnas ringi ja jargmsel hommikul poonasin kenasti siise ja Saigoni linnatuuri alustasin kelle 11 paiku. Otsustasin votta cyclo (jalgrattas, mille ees on korv, kus istud) . Maksin 7 dollarit 5tuuni eest, kuigi koik need vaatamisvaarsused asuvad ka paris keslinnas, niiet jala oleks saanud ka neid avastada!Tegin rohkesti pilte sojatehinikast!
Palees sain ka uhe kanadalannaga tuttavaks ja ohtul veetsin temaga linna peal kolades.

Jargmisel paeval votasin tuuri Cu Chi tunnelitesse ja Cao Dai templisse. Tempel oli super ilus. (kes soovivad rohkem teada sllest usuliikumisest,siis Wikipedia annab vaga hea ulevaate). Tunnelitesse meid ei lastud (ainult sellisesse,mis oli suuremaks ja laiemaks tehtud,et koik paksud turistid labi mahuks), kuid naidati koikesuguseid lokse ja igapaeva toimetusi. Giid oli suprehea, vahepeal ei joudnud tema jutukust ara kuulata ja pikkis tavalisele loegnule a oma kogemusi, kuna oli kopterijuht Louna-Vientami armees. Enne araminekut ostsin ka 4dollari eest kiivri, mis nuud raskelt koti kuljes ripub. ahjaa ostsin endale ka vaiksema seljakoti, et ei peaks suurt kotti alati kaasas tassima, kui kusagil tuuritan. ahjaa kohtasin jalle ameerikalst ,kellega tutvusin Kambodzas (tema maksis 20 dollarit takso eest Saigonis, et hotelli jouda, mis oli teglikult paarsajameetri kaugusel bussist, hehehe kahjuroom, see suurim room)

Jargmise paeva hommikul startisin juba Mekongi Delta tuurile, kus esmisel paeval kaisime vaatams kuidas tehakse kookospahklist kommi (ostsin ka esmiset korda selle reisiaasta jooksul sokolaad-kommi) maitses vaga hasti, siis kuulasime kohliku muusikat ja loomulikult tiirutati meid paev otsa ka mooda Mekongi. Ohtul joudsime ka Cantoni (linn) ,kus osad laksid edasi kodumajutusse. Ohtul linnas ringi vaadates jain ka paljudele gei poistele silma ja pidin kaks korda ka nende eest pogenema (ega ei ole just koige lihtsam linnas jalutada, kui kamp sinu taga kaib ja sind kommenteerivad inglise keeles). Seal proovisin ka esimest korda madu (oli kobra), ei maitsenud nagu kana! Ohtul tagasiminnes kohtasin giiide hotelli ees alkoholi joomas ja kaarte mangimas, mis hommikus kujunes nende jaoks kena pohmelliga.
Jargmisel paeval sia siis jalle paadiga mooda joge soidetud ja riisipaberi tehast ja ujuvat turgu kulastada.
Ohtul Tagasi Saigoni joudes avastasin ,et ei ssagi samal paeval Dalati soita, vaid alles jargmisel hommikul, hakkasin ka halvasti tundma. Ja jargmisel hommikul arkasingi kohutava palviku ja muude terviehadadega, kuid lonkisin ikka bussi peale ja kogu tee moodus magades.
Dalatis sain onneks kohe ka korralikku hotelli 6 dollari eest (odavamalt Vientamis ei saa, ainult uhistuppa 3dollariga, need head vanad ajad on moodas, kui sain 3 dollariga sooja vee, teleka ja koik muud monud). Kaisin kiiresti kohalikus poes ja ostsin Vientami salvi ja 300ml riisiviina pudeli, mida vaga soovitas administraator. Ohtu mooduski Vientami salvi ja viinakompressidega kahe teki all higistades. Admin toi ka mingit segu (sisu oli perekonna saladus, kuid pika uurmise jargi utles,et seal on piirituse ja taimede ja isegi vientami salve koostisoasasi, seda pidin sisemiselt votma - mida rohke jon,seda paremaks laks :)) Alles jargmise paeva louna paiku tundsin ennast nii hasti, et laksin linna peale jalutama ja plaanitust kahe tunnisest jalutusest sai 4.5 tunnine, kuna suutsin ara eksida, aga lobus oli! Othul leppisin kokku ka uhepaevase matka Lan Bieni maele, mis on korguselt teine Vientamis(2185 meetrit).

Tana hommikul Tundsin ennast vaga hasti. Hommikul viis mind magirahva kulla, mis kull enam vaga kula ei meenutanud ja sela tehti tunniajane tutvustus nende kommetest ja maitsesime riisiveini. Teekond makke oli 6km ja gruppi suuruseks oli mina, vahava naine sotimaalt ja tema reisisaatja ja giid. jallegi on need giidid siin Vientamis jutukad. Esimest kolm kilomeetrit olid upris kena jalutsukaik, kuid iga jargmine kujunes rohkem magironimiseks, kuid kui tippu joutud,siis ununesid koik need raskused ja libedad porised rajad (:) olin kingadega). Piknik uleval oli vagagi malestusvaarne.


Homme hommikul soidan bussiga Boun Ma Thout'i, mis asub highlnadi keskel. Sealt Pleiku'sse ning sealt Kon Tum'i ja sealt mooda HoChi Minh radapidi (nuudseks maantee/tee) Hoi An'i ehk tagasi rannikule! Ja kindlasti proovin nende linnades ka matkamise voimalust kasutada.



Hinnad:

Bensiini saab siin veel umbes 0.80-0.85 katte (Vietnamil peaks vist ka paar naftamaardlat olema!??), mis on superodav. Kamodzas oli see umbes 5500 kohalikku rah ehk 1.2 dollarit ja laoses olia umbes sama hinnaga

Alkohol : Vinetnamis saab purgi olut katte 0.60 dollariga, kangealkoholi kohta ei tea, kuid vaike riisiviina pudeli hind oli 1.8 dollarit. Kambodzas algas oli uldislt 0.60 dollarit ja kange alkoholi sain 10 dollari ringis (ule maailma tuntud margid). Laoses sai ikka lao-laod proovitud, mis 500ml maksis uldislt dollar. Tais sai suure ollepudeli (660ml) katte 1.1-1.2 dollariga ja kange alkohol algas 6dollarist )

Toit:
Need on uldislt samad. Puuvilja kilohind turul algab uldiselt 0.7-1.2 dollarini. Taldrik riisi, juurviljadega ja kanalihaga stallis (sama nagu eestis kioskist hamburgerit osta) saab 1-1.5 dollariga ja restoranis algavad hinnad 2 dollarist ----- koik oleneb ikkagi kohast , ajast ja inimestest, kuid mitmekaiguline louna ei tohiks uhes tavalises lihtrahva restoranis ule 5dollari minna. Ja menuust void koike leida konnajalgadest amblikuni valja!


Terviseid!!
Mihkel
Mihkelnomm@gmail.com



NB! Saabun 21.augusti ohtul